kolmapäev, 26. veebruar 2014

Leenu sai 22!

Sünnipäev algas nagu tavaline päev, ainult et ema saatis mulle hommikul ruttu-ruttu sõnumiga õnnesoovid. Selle järgnesid facebook'i teated sõprade poolt.. ja nii terve päev. Tore oli neid õnnesoove saada, eriti aga sõnumeid ja isegi üks kõne (aitäh, Silver! See oli väga armas! :)). Väga vahvad olid ka need pildid, mida mõned kallid sõbrad koos õnnesoovidega jagasid. Need tõid tagasi meelde head mälestused ja ka naeratuse mu näole. Korra tegi ka natuke kurvaks, sest oleksid tahtnud sünnipäeval enda sõpradega koos istuda, pitsat süüa (traditsioon siiski) ja õudukat/Star Warsi vaadata (ka traditsioon). Aga ei ole hullu, saab selle järgi teha, kui Maarjamaale uuesti jala maha panen. 
Sain enda sünnipäeval ka natuke asjalik olla. Pidin hommikul kella 9.30ks kooli minema, et üheks asjaks ette valmistuda. Nimelt ma pidin kell 10 live video stream'i teel terve ülikooli (nii ametikõrgkooli kui ka tehnoloogia ülikooli) töötajatele tegema taukojumppa't (nö vahetunni trenni) kaelale ja õlavöötmele. Terve eelneva õhtu olin enda soome keelt ja kogu värki harjutanud ning olin üpris enesekindel endas, et ma täitsa läbi ei põrugi selles. Väike närv oli sees, aga eks see käi asja juurde. Kõige pealt pidi saama veebikaamera, mikrofoni ja vastava programmi, mille teel kogu asja edastatakse, tööle. Selleks hetkeks, kui füsiodega avastasime, et see programm tahab täielik jobu olla, oli meil veel u 20 minutit aega kuni ma juba kõigile "Hyvää huomenta" pidin ütlema ja õlaringe tegema hakkama. Ei ole hullu, aega veel on, küll korda saab. Kutsuti ITi-mees ka kohale (kuigi ma oleks pigem tahtnud vennale helistada, sest sellel iti-mehel polnud piisavalt pikka patsi). Kahjuks ITi-mees ei saanudki seda programmi õigeks ajaks korda ning mul jäid õlaringid ja kaelavenitused tegemata. Kahju ausalt öeldes. 2 tundi ma siis istusin seal ja rääkisin niisama füsiodega. Nad uurisid Eesti ja eesti keele kohta. Üks neist oli tuttav lauluga "Sidur pidur gaas gaas", mis oli üllatav. Samas see poiss ei teadnud mida need sõnad tähendavad. Ürita siis seletada sõna "sidur" soomlasele inglise keeles, kui sa ise ka vist päris täpselt ei tea, mida see tähendab. Lasin neile Öökülma "Viskit", sest kui asi läks veidrate/humoorikate eesti laulude juurde, siis seda peab kindlalt mängima. Jällegi, ma pidin laulu neile ära tõlkima - tuli välja, et ka inglise keeles on see laul väga naljakas. Nad uurisid ka mu soome keele oskuse kohta ning siis ma sain särada oma söögi sõnavara oskustega - haluatko perunoita/makkara/kahvi/maito? jne. Kell 12 oli mul üks massaaži klient, kes kurtis m. piriformise valu, seega ma sain teha tund aega tagumiku massaaži (ma ei kujutanud enda sünnipäeva küll sellisena ette). 
Peale seda läksin koju ja jätsin ujumise ära, sest olin end pmt terve nädal kehvalt tundnud (tuli välja, et üks mu toiduainetest mürgitas mind). Kodus ootas mind šokolaadikook, Ingmani maasikajäätis, glögi ja legomehike (sünnipäeva kink vol 2). Ütleme nii, et see kõik oli väga-väga hea. Vaatasin ka filmi "The Shining" (jah, ma polnud seda siis veel näinud, aga nüüd olen.. nii et, shhh!). Hea tore oli. Mõni võib arvata, et see tundub jõle üksildane vms, aga ei olnud - mulle meeldis isegi vahelduseks :).
Laupäeval tulid mulle külla, ei keegi muu kui, EMA, VENNA JA KRISTIN! Omgomgomgomgomg. See oli nii-nii-nii armas ja tore ja vahva ja super lahe neist, et mulle siia Soome külla tulla. Sai tellitud ka terve hunniku toitu kingiks, seega nüüd ma ei pea enam muretsema, kas tasub 12€/kg juustu siin osta või mitte, sest mulle toodi 4 pakki juustu (ossa. raisk.) ja 3 latti suitsuvorsti ja kohvi ja putru ja mahla ja šokolaadi ja kõike-kõike veel. Ma olin nende küllatulekust niivõrd ärevil, et algul asju lahti pakkides väga ei pannudki tähele kui palju seda sööki tegelikult on.. aga no seda on üli palju! Sain ka kingiks ühe paari kõrvarõngaid, mis on väga ilusad ja 2 peavõru ning tädilt õnnitluskaardi krõbisevaga. Minu vananemist tähistasime kohalikus aasia restoranis Tang Capital, kus me sõime rämedalt sushit. Nagu ulmeliselt palju, ma arvan, et nelja peale läks nahka vähemalt 100 sushit kui mitte rohkem. Seal oli selline all you can eat buffee, seega me ei hoidnud ennast tagasi. Sushi oli seal tõsiselt hea, ma arvan, et enne kui Lappeenrannast ära lähen, käin sealt veel korra läbi. Pärast läksime Prismasse. Ostsime mulle veel süüa, sest miks ka mitte ning venna ja Kristin leidsid ka endale sealt midagi asjalikku. Siis tulime minu juurde ühikasse, tegime kohvi ja teed ning sõime Kristini tehtud küpsiseid. Väga mõnus oli kõik! Kahju ainult, et mul siin lauamängu ei ole... Ühe mängu oleks küll tahtnud nendega teha. Rääkisime paar tundi juttu kuni u kella 20 aeg nad ära läksid, sest pidid edasi sõitma Erja (peretuttav) juurde öömajale. Nad olid lubanud talle külla minna ning neil oli plaan järgmisel päeval IKEAsse minna. See oli väga vahva ja tore päev ning mul oli üle pikaaja südames hea soe. Mul on väga kallis ja armas pere! :)

Väga vabandan, et seekord nii vähe pilte on, aga laupäeval oli nii lahe, et ei tulnud pähegi pilti teha (kuigi mul oli koguaeg kaamera kotis kaasas). Seega, siin on pilt minust ja Totorost - soovime teile ilusat kevade algust! Olge kallid ja mõnusad! :)


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar