Hetkel on mul enamvähem vaikne nädal, sest juhtus nii, et Armila taastusravihaigla ja järgmise praktikakoha vahele jäi üks vaba nädal. Õnneks sai selle kuidagi ikkagi (asjalikult) ära sisustatud.
Esmaspäeval käisime Eeva-Liisaga Etelä-Karjalan keskussairaala's (Lõuna-Karjala keskhaigla) ühe füsioterapeudiga kohtumas. Sari rääkis meile sellest, millega ta seal tegeleb ning milliseid patsiente ta vastu võtab. Ta näitas ka enda kabinetti, mis oli suhteliselt väike, aga samas privaatne, mida tal just enda valdkonna juures vaja ongi. Nimelt ta tegeleb patsientidega/inimestega, keda vaevab inkontinentsus (põiepidamatus). Ta uuris mida me sellest ja selle füsioteraapiast juba kuulnud oleme jne. Ma ütlesin talle: "We had a very strict teacher, so she made us learn EVERYTHING." Seega ma olin juba enamus ta jutuga sina peal. Sellest hoolimata oli ta seletamine ja jutt täiega huvitav ja kaasahaarav. Ta rääkis väga ilmekalt ja innukalt ega häbenenud ka visuaalseid näiteid tuua ning grimasse teha inimestest, kes käivad tühja põiega vestus kust välja pressimas. Väga lahe inimene, tõsiselt! Vahepeal sai ikka korralikult naerda, kuigi ta ütles (ja me ka teadsime), et see on tõsine asi ning iga inimese jaoks, kellel see on, muret tekitav. Aga see, et ta oli nii lustakas, oli tore, sest see tekitas uskumuse, et see probleem on ka kergelt lahendatav (mis see ka tegelikult on).
Ta ka õpetas meile harjutusi ning ütles kuidas ja millal neid teha tuleks. Funktsionaalsed harjutused for the win! Ehk siis lamades lihaseid treenida on mõttetu ning pigem kohapeal hüpeldes või ringi kõndides samal ajal pinguta vaagnapõhjalihaseid ehk "pidätä pissa, pidätä pieru" (hoia kinni kust, hoia kinni peeru) nagu ta ütles. Üldse on mõttetu öelda kellelegi "aktiveeri enda vaagnapõhjalihased" kui nad pole anatoomiat õppinud põhjalikult. Sest ega keegi ei saa aru mida sa mõtled selle all...
Sari näitas meile ka inkontinentsuse treeningvahendeid, mis olid rohkem naistele vast mõeldud, kuigi mehed saaksid ka vist neid kasutada. Natuke raske on seda kõike kirjeldada, aga see treeningvahend nägi välja nagu tampoon, ainult et see oli raske (paarsada grammi ma pakun). See tuleb siis vagina'sse sisse lükata, hoida lihastega sellest kinni ning üritada nöörist/paelast tõmmates seda välja saada.
Viimane asi, mida me seal nägime oli vaagnapõhjalihaste aktivatsiooni registreerimise masin-aparaat, mille abil sai näha kui tugevad su pissipidamise lihased on. See oli ausalt öeldes päris huvitav. Ma seda ei proovinud, aga Eeva-Liisa proovis küll. Naljakas oli monitorilt vaadata kuidas "lihasaktiveerimise joon" jookseb.
Siit monitorilt on siis näha, kui kiiresti toimub lihaskativatsioon ja lõõgastus. Eespool on ka näha neid treenigvahendeid, millest ma rääkisin.
Väga põnev oli! :D
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar