18 päeva jäänud

Neuro praks sai see nädal läbi ja reedel praksilt tulles ma põõnasin paar tundi. Vähemalt ma arvan, et ma tegin uinaku, sest ma tõesti ei mäleta, mida ma reedel praksilt tulles tegin. Praks läks kokkuvõttes üsna normaalselt. Juhendaja oli kriitilisem (heas mõttes) kui trauma-orto juhendaja. Ehk hinne tuli keskpärane ning ta tahtis minult koguaeg uusi harjutusi näha. Eriti valmistas talle muljet see, kui ma suutsin ühe väga põikpäise naisega veits üle 1 tunni võimelda. Juhendajaga see naine väga üle 15 minuti võimelda ei tahtnud. Kolmapäeval läks ka mu parapleegik edasi Helsingisse ühte väga uhkesse taastusravikeskusesse. Kahjuks ma temaga viimased paar päeva eriti teraapias tegeleda ei saanud, sest ta oli nädalavahetusel väga entusiastlikult MotoMed'iga sõitnud... ja endale liiga teinud. Ehk ta selg oli aia ja ta vererõhk oli madal ja kogu ta keha oli väga väsinud. Ehk ta jäi peaaegu magama kui ma ta jalgadele passiivseid liigutusi tegin (aga ei ole hullu - ma jään väga tihti igalpool magama kus ei tohiks magama jääda). Samas üks teine mees jäi küll mul teraapia ajal magama... istudes. Harjutame istudes tasakaalu ja siis üks hetk ta vajub küljele ja ette. Ma algul mõtlesin, et ta ei suuda tasakaalu hoida. Vaatan näkku - silmad kinni, suu lahti, hõbeniit ripub -, mees magab. Ja nii juhtus see veel mitu korda. Juhendaja ka imestas, et kuidas see võimalik on. 

Ausõna ma olen praktikal asjalik!

Kahjuks (või siis ka õnneks) uusi patsiente osakonda ei tulnud, seega ma tegelesin nädala lõpuni "vanade" tuttavatega. Seetõttu oli mul ka vahepeal väikseid pausi momente, mida ma täitsin teraapiasaalis asjade näppimise ja kasutamisega (kõik muidugi harjutuste välja mõtlemise eesmärgil, mhm). 

Praktika on üleüldse väsitav olnud, sest pidevalt teise keele peas ümber töötlemine ja siis veel info töötlemine ja siis veel vastuse välja mõtlemine on kurnav. Rääkimata sellest, et koguaeg peab olema tähelepanelik, ettevaatlik ning keskenduma patsiendile ja sellele mida ta teeb ja kuidas ta seda teeb. Väsitavad praktikapäevad on põhjustanud väga uimaseid ja ebaproduktiivseid päeva lõppe, mistõttu olen pidanud kohapeal (uusi) harjutusi välja mõtlema. Ja no lõputöö.. võib öelda, et nädala sees ma sellelega korralikult tegeleda ei jõudnudki. Laupäeval ka ei jaksanud väga, sest niinii väga tahtsin puhata. Täna oli õnneks parem päev ja sain enamus asju lõputöö graafikus järgi tehtud. Lõputöö vajab veel lausete ilustamist, vb natukese teksti ära võtmist või juurde lisamist ning sissejuhatust ja kokkuvõtet. Ja noh, grammatika ka. Loodetavasti mul ei lähe teksti korrastamisega nii palju aega kui vennal läks, sest muidu ma olen DOOMED!! Samas venna sai enda töö väga ilusti ära tehtud ja veel väga ilusale hindele, seega ma väga ei põe. Tegelikult ma ei jaksa enam väga klõbistada, sest päev läbi arvutisse passida ja klaveratuuril tähti toksida, on väsitav ja kurnav. Ilmselgelt ma olen vanaks jäänud, sest 12-aastane Simsi, Heroes III ja Starcrafti mängiv Marileen ei ütleks sellist asja. Lõpetuseks üks pilt minust lõputööd kirjutamas: