Hei! My name is Marileen...

Esmaspäeval sain ma kell 13 enda koordinaatoriga ülikoolis kokku. Ülikoolihoone on aga minu ühikast ca 7km kaugusel. Kuna ma ei teadnud väga täpselt, kus siin bussipeatused on ning millal nendest peatustest bussid lähevad, siis otsustasin jala minna. Ainult positiivne siiski - sain linna ja loodust näha ning oli ka trenni eest.

Selleks, et kindel olla, et ma hiljaks ei jääks hakkasin ma 2 tundi varem liikuma. Muidugi ma algul arvasin, et ma olen GPS'ist targem ning arvasin, et ülikool jääb hoopis täiesti teise suunda kuhu GPS näitas (+ kus see tegelikult on) ehk ma tahtsin kindlal sammul Venemaa poole minna. Mu ülikool jääb rohkem läände kui lõunasse...

Igastahes, u 2,5 km hiljem olin ma Helsingintie'l (Helsingi mnt?), mis oli suht selline üles-alla tee, aga vaade sealt oli jõle ilus. Päike oli veel kõrgel, mistõttu puuladvad särasid ning terve jäätunud ja lumega kaetud järv peegeldas vastu. Ilus! 

Terve tee ülikooli oli selline: "Ohhhh, niiiiii kena ja ilus. Oooo! Vaata seda puud!! Mmm, ja lumi krudiseb nii vahvalt talla all. Hihi!" Ehk mind valdas selline ehtne ja siiras rõõm :).

90 minutit peale ühikast väljumis jõudsin ma ülikooli. See oli suur ja ilus ja inimesed sehkendasid seal.. ja ma ei teadnud kuhu edasi minna. Infolauas polnud ka kedagi. Koordinaatori numbrit polnud mul kaastas ning kabineti numbrit ta enda kirjas ei maininud. Ma ei teadnud mida teha, aga kuna mul oli veel kohtumise ajani aega, siis ma olin rahulik ja üritasin internetti saada. Agaaaa, eip, kasutajanime ja koodi on vaja. Oijah, tüüpiline. Õnneks mu juurest läks üks naine mööda, kelle käest ma jõudsin küsida kuhu ma minema pean.

"Hei! My name is Marileen Vierland. I was supposed to meet you here today...", ütlesin kui ta tuppa sisenesin ja üks naeratav nägu mulle vastu vaatas. Mu koordinaator on Tuula, kes on hariduselt/erialalt tegevusterapeut. Ta on hästi tore ja räägib inglise keelt ka päris hästi. Ta oli vaimustuses sellest kui ma ütlesin, et ma olen Soomes päris palju käinud ning mõistan ka keelt natuke. Ütlesin talle, et üks mu eesmärk on praktika jooksul keel selgeks saada, sest kõik mu peres juba oskavad soome keelt. Tuulast ma kahjuks pilti ei teinud, aga vast jõuab veel (kui ta lubab muidugi). Sain tema käest teada, et mu praktika algab alles ülejärgmine nädal, sest neil pole veel praktikaprogramm täielikult valmis. Nii kaua ma käin loengutes ja praktikumides. Tuula tutvustas mulle ka õppejõude, kellega ma kokku puutuda võin ning näitas ülikoolihoone peal ringi. Sain tema käest ka sööklakaardi, millega ma saan ülikoolisööklas odavalt süüa osta (2€ praad!!! piim/morss ja leib on seal sees. omgomgomgomgomg!!!). Pärast kõndisin siis ülikoolist ühikasse tagasi. Päeva jooksul 14km kõndida -18 kraadise ilmaga on täitsa okei.

See on siis mu ülikoolihoone - Saimia ametikorkeakoulu. See ussiauk/sild viib LUT'i (Lappeenranta University of Technology), kus on ka raamatukogu. Ma tutvustan ülikooli järgmises postituses täpsemalt. :)