Ruum 2062

Teisipäeval ma sain enda juhendajalt/õppejõud-tuutorilt, Eijalt, kätte oma tunniplaani ehk siis kolme õppejõu loengute ajad, mille seast siis valisin endale meeldivamad välja. Õnnelikuks valjavalitud kandidaadiks sai Kari Kauraneni 2 ainet: raku-, koe- ja neuroanatoomia ja füsioloogia (solu-, kudos- ja neuroanatomia ja fysiologia) ning koormuse/spordi füsioloogia (kuormitusfysiologia).

Kolmapäeval oli mul siis mu esimene ametlik koolipäev siin ülikoolis. Nii nagu ka Tartu Ülikoolis, algavad loengud veerandil ning lõpevad kolmveerandist (nt 10.15-11.45). Esimene loeng oligi mul kell 10 hommikul. Seekord läksin kooli bussiga kuna Kahti pidi ka selleks kooli minema ning kasutasin ära võimaluse, et näha kus on bussipeatus ja kuidas see süsteem seal toimib. Nt peab bussijuhile käega märku andma, et sa tahad just selle bussi peale minna, sest muidu ta ei pruugi peatuda ning kuna bussid sõidavad siin suht iga 30 min tagant, siis ei taha väga bussist maha ka jääda. Bussid näevad siin välja täpselt nagu vanemad bussid Tallinnas.

Seekord kooli jõudes ma õnneks teadsin kuhu ma minema pean... või noh, enamvähem teadsin. Esimene loeng oli neuroanatoomia (ma ei viitsi seda pikka nime välja kirjutada) ruumis 2062. Niih, 2. korrusel, aga kuhu poole? Paar minutit otsisin kuni üles leidsin (thank god, et neil on suured sildid ruumi numbriga uste kõrval). Osad üliõpilased ootasid ka seal ukse taga, nad olid tegevusterapeudid, sest ma olen liiga rebel, et käia füsiode loengutes :D. Ma tundsin end nagu uue õpilasena uues koolis (mida ma ka olen), aga see tunne oli natuke hirmus ja tekitas minus ärevust. Seega ma lihsalt seisin seal, omaette ja lugesin midagi oma tahvlist. 

Siin oli siis mu esimene loeng. See oli päris huvitav ja hea kordamiseks. Loenguteemaks oli väikeaju ja basaaltuumad. Karil oli power point esitlus, mida ta näitas siis seinale ja vahepeal ka tegi ise jooniseid. Järgmine loeng oli koormuse füsioloogia, mis toimus samas ruumis. Seekord aga istusin koos füsiodega seal ning juhtus nii, et ka mu tuutor oli seal :). Mis sest, et ma algul ei märganud teda... Loeng oli vist ainult paar minutit kestnud kui kuulen, et mu tuutor üritab vaikselt midagi õppejõule öelda. Ainuke sõna mida ma ta jutust kuulsin oli "kieli" (keel)... jaaa mõni hetk hiljem ütleb õppejõud mulle inglise keeles:"Oh, sorry, I didn't notice you," ilmselt mu katse sujuvalt keskkonda sulanduda õnnestus, "would you like me to speak in English?" "No, that's okay, I understand Finnish a little bit, so don't worry, you can continue in Finnish". Muidugi ta palus veel, et ma end teistele tutvustaksin (mu nägu niikuinii vahetas sel ajal oma normaalse inimnaha tooni maasikatooniks...). Kahjuks see aine polnud üldse selline nagu ma lootsin, vähemalt see loeng jättis küll sellise mulje. Loengu teemaks oli üle- ja alakaalulisus, mida ma olin juba Tartus toitumise, kehalise aktiivsuse ja tervise aines võtnud. Peale seda oli väike lõunasöök ja siis jalutuskäik ühikasse.

See on siis söökla, kus on haigelt palju laude. Ainuke halb asi selle söökla puhul on see, et seal on külm, sest see on kohe välisukse juures. Seega igakord kui keegi tuleb või läheb, siis läheb sööklaalast selline külmalaine üle. Samas on seal toit päris hea ja odav. Iga päev on menüüs 8 valikut. 3 praadi 2€ eest, millest üks on taimetoit. Siis on üks "special" praad, mis ei tundu väga eriline, peale selle hinna (4,21€). Siis on veel supp ja purdu, mõlemad 1,18€. Siis saab veel ise salati endale meisterdada 2,55€ eest (igapäev on sellel uus põhikomponent) ning saab veel võtta supi ja salati koos, mis maksab kõigest 2,60€. Peaks ütlema, et not bad, not bad at all. Hämmastav on see, et nad ei paku sellise hinna eest ka madala kvaliteediga toitu. Näiteks esimene päev ma võtsin endale spagetid bolognese kastmega. Spagetid olid täisterajahust ning kaste sisaldas ka reaalselt liha!! Ja ma sain võtta nii palju kui tahtsin enda taldikule.. Yattaaaa!!

Nt järgmisel esmaspäeval on menüüs: paprika-oliivisupp, taimetoidu soja vokk, borš, kana lasanje, kartulid loomalihakastmega, salat hakklihasalsaga või napas aura'ga (whatever that is). Seega hea elu siin.

Neljapäeval olid mul samad ained. Esimene oli koormusfüsioloogia praktikum  füsioloogia laboris (pilt paremal), mille tunni teemat ma ei teadnud... Rühm jagati kaheks - 5 ja 5. Mina olin üks viiest ühes grupis. Kui õppejõud hakkas kõigile üle seletama kuidas praktikum välja näeb ja mida tegema peab, siis ma sain kohe aru - koormustest veloergomeetril. Done it, seega oli lihtne. Pidi mõõtma katsealuse pulssi, vererõhku, laktaadi taset veres ja hindama enesetunnet. Ma sain muidugi kõige igavama ülesande - enesetunde hindamine, mis tähendas siis seda, et ma pidin iga 3 min tagant katsealuselt küsima "How are you feeling?" Samas vahet väga pole, sest teised polnud koormustesti eriti teinud varem, seega neil on ka harjutada vaja. Natuke ka aitasin/juhendasin neid :). Testi lõppedes andis Kari ülevaate saadud tulemustest, seletas natuke ning andis koduse ülesande koostada raport ja vastata 4 küsimusele. Peale seda oli jälle neuroanatoomia, mille loenguteemaks oli ajutüvi ja kraniaalnärvid. Jällegi pmt kordamine, kuid sai natukese ka uut infot (õnneks). 

Raamatukogu ikka veel hämmastab mind. Igal laual on arvuti suure monitoriga, mida võib iga üliõpilane kasutada. On ka arvutivabu laude, aga need on vähemuses. Laenuamine ja tagastamine on iseteenindusena. Seal on selline nagu aparaat/arvuti (ma tõesti ei tea kuidas seda kutsutakse), kus sa registreerid enda raamatukogukaardi, siis paned aluse peale enda raamatud ja see asi tuvastab need raamatud kohe ära. Ükskõik mis pidi või nurga all sa need sinna paned, see saab ikka aru, mis raamatud sa sinna panid. Mind = blown! Igastahes ma laenutasin endale 3 neuro taastusravi õpikut. Pole ainult alustanud nende lugemist veel...

Ulme raamatukogu lihtsalt...